Ja siin me nüüd siis taas oleme, aasta hiljem.

Mõtlen küll, et olen kõikvõimas ja jaksan emaduse kõrvalt hoolitseda kodu eest, käia tööl, kirjutada blogi, pidada agentuuri, hoolitseda pere ja enda eest, käia poes, teha süüa, pesta pesu… aga tegelikult võttis ikkagi terve aasta aega, et saaks kuskilt maalt oma looga jätkata.

Meie, peale lapsi

Kui kaua peaksid olema inimesed suhtes enne laste saamist? Kas see mõjutab suhte kestvust ning tugevust?
Millised on omavahelised suhted peale laste saamist ning kas meie mured ning mõtted on universaalsed või oleme oma tunnetega üksinda?