Maailma kõige ilusam, positiivsem ja pisaraid toovam asi on väikelapse siirus.

Ma vaatan oma imearmast UEd, kes seletab maailma tõsisemal ja siiramal ilmel mulle kõige lihtsamaid ja tavalisemaid maailma asju.
Me jalutame trepist üles magamistoa poole ja ma tunnen, kuidas mu süda tahab armastusest lõhkeda, samal hetkel tekib tunne, et hakka või nutma…

Kõigepealt on Uued Elud lihtsalt beebid.

Me taipame esimest korda päriselt seda “beebi maagiat”. Nad ongi ju lihtsalt nii nunnud.
Siis hakkavad nad tasapisi muutuma asjalikumaks ja sa rõõmustad iga pisema uue oskuse üle, sest et… ta keeras, ta keeras, ta keeee-eeeeeeras ! (Telefon, kaamera, rõõmutants, send video in messenger jne)
Neid pisikesi momente tuleb nii palju, et kui me alguses mõtlesime: “oeh esimesega läks aeg nii kiiresti, et teisega naudime “beebiaega” täiega”… Mkm!Tegelikkuses see ei käi nii.
Teisega läheb see aeg veel kiiremini, sest Sul lihtsalt ei ole enam seda puhast vaba “emmeaega”, et olla lihtsalt Sina ja Su beebi ja kogu muu maailm ei oma tähtsust.

Üleöö saab beebist laps.

Järsku toimub mingi imelik pööre, kus nad õpivad veidi seletama ja taipavad, et neil on õigus ja võime protestida!
Sina võid muutuda nii närviliseks, et ei saa aru, kuidas see üldse võimalik on. Ometi, kui sa hiljem rahunenult mõtled, taipad, et see on ju tegelikult geniaalne, kui hästi see väike inimene mõelda oskab/suudab.
Nüüd on tal juba iseloom.
Edasine on veel kiirem tulema…
…Ta oskab rääkida piisavalt hästi, et väljendada oma soove ja mõtteid. Ta teab, mis talle meeldib ja mis mitte. Tema fantaasia on imetlustväärt.
Ta usaldab Sind jäägitult ja ei tea mitte midagi kurjusest, õelusest, vihast…

Ta on puhas, päris ja aus loodus. Ta on Ime. Ta on eeskuju, kelle jaoks me tahame näida paremad kui me oleme.

Meie UE saab kevadel juba kolme aastaseks.
Ma ei teadnud varem, et 2-3 aastased on juba nii asjalikud ja võimekad. Kõige selle juures ongi nutma panev moment see, mil taipad, et see igatepidi normaalselt ja hästi funktsioneeriv väike inimene omab ettekujutust ainult sellest maailmast, mille Mina talle loon.

Ma võiksin talle rääkida, et taevas elavad lendavad ja rääkivad tassid - ja ta usuks.
Ta vaatab mulle otsa ja tema aju võtab vastu kõike, mida ma talle pakun. Seda enam on raske leida tasakaalu lapsevanemluses.
Ma saan aru, et meeletult populaarne on küsida nõu foorumites ja gruppides… Aga võibolla peaks eelkõige mõtlema enda peale, oma lapse peale, keskkonna peale, võimaluste peale, kõige muu peale ja siis läbi vaatluse leidma parima viisi, kuidas seda õilsat hinge Tema teel toetada ja ka juhtida?

Kuhu ma selle postitusega jõuda tahan?

Siin ei tulegi seekord ühtegi teaduslikku lahtiseletust laste ajutegevusest, keemilistest ühenditest või muust.
See kõik on lihtsalt osa mõttest, millele ma üritan ikka aeg ajalt oma otsustes ja valikutes toetuda.
Ma tahaksin, et meie kõik - EMAD - mõtleksime selle üle, kuidas me mõjutame oma lapsi.
Ma tahaksin, et meie - Emad - oleksime teadlikud vanemad, kes tegutsevad endale arusaadava eesmärgi nimel.

Ma tahaksin, et me kõik saaksime aru, kui üürike on see väikelapse aeg ja et milline olukord meie elus ka ei oleks… Uue Elu nimel on vaja end kokku võtta.
Hellitagem neid armastuse mitte asjadega.

Vaata oma last, pane telefon käest, unusta korraks oma tähtsusetud tegevused ning … lihtsalt vaata. Jälgi Teda, suhtle Temaga, kallista teda, anna Talle musi, tee Talle pai, vaikige, naerge, laulge, nutke… Olge koos ja salvesta vahelduseks mälestusi telefoni asemel mällu.

Meie telefonimällu salvestatud mälestus.

Lisa 1.

Kui kunagi aastate pärast Teie kallid UEd seda loete, siis loodan, et ma olen enamvähem normaalselt hakkama saanud. Ma armastan Teid.

Lisa 2.

Rääkides hellitamisest armastusega…

Pean ennast pigem karmiks lapsevanemaks - meil on majas kindel kord ja reeglid ning ma ei ole ütlemata positiivselt meelestatud tänapäevase kaebeühiskonna suhtes. Iga pisema häda peale me ei pilli, vaid tõuseme ja liigume sirge seljaga edasi ning teiste peale kaebamine ei ole ok.
Kord ja nõudmised ei tee mitte kellestki halba vanemat.
Armastada - tähendab kaasa mõelda, toetada, nõuda, juhtida, anda, aidata ja nii edasi!