Väike Raseduse Ajajoon

28.03.2018

2+1

Eile täitus 2 nädalat. Oleme lõpuks saanud enamvähem sellise eluviisi, et hakkan juba UE kõrvalt saama teha toimetusi. Enne sai ka, aga korrapäratult ja lohakalt.  Sain hakata ettevalmistama uut postitust. Loodan, et jõuab veel sel nädalal blogisse. Sünnitusjärgne aeg teemaks ja kirjutan nii perekoolist, kui päriselust. UE on jätkuvalt tubli. Täna käisime pereasti juures kontrollis ka. Kõik on kompu. Ma pole juba 2 nädalat normaalselt süüa saanud vaaritada, loodetavasti täna see muutub. Plaanin MUELi üle pika aja töölt koju jõudes tervitada korraliku koduse roaga, mis on valminud hetkeks, kui ta tuppa astub. Erilise vedamise korral saan ise ka süüa :D. Vahepeal mul ei olnud üldse isu süüa, mitte midagi ei tahtnud ja ka ei jõudnud süüa, aga nüüd on juba isud tagasi :).

21.03.2018

1+1

Eile saime nädalaseks.  Me oleme nüüd täiskohaga lapsevanemad. Õpime koos lapsega elu hingama. Arvasin, et jõuan rohkem asju teha lapse kõrvalt, aga hetkel alles harjume. Rutiini ei ole. Kogu tegevus käib hetkel UE järgi. Ausalt öeldes on suhteliselt ükskõik ka kõigest muust, UE on imeline. Minu laps! 

12.03.2018

40+3

Võrreldes viimase ajajoone postitusega on toimunud näiteks see muutus, et nüüd olen saanud juba 2 ööd väga hästi magada.
Hommikuti ärkan ja mõtlen, et kas täna nüüd? 

Kuna mu järgmine blogipostitus tuleb sünnitusest, siis olen ma iga päev valmisolekus, et märkida üles täpselt kõik tundmused, mis päeva jooksul esile kerkivad. Tahan SELLE päeva nii enda, kui ka Teie jaoks võimalikult täpselt üles märkida, et ehk leidub kuskil keegi 1 inimene, kelle jaoks on see kogemus täpselt samasugune ning minu jutust on talle abi. 

Mul käivad hooti erinevad kehalised imelikkused.  Üks päev tundsin oma kõhus terve päev imelikku mulisemist - jah, reaalselt kõhus mulises... ei mingeid gaase ega midagi, ainult mulin. Eile ja täna olen tundnud iiveldust. Täna olen vaatamata sellele, et magasin öösel imehästi, totaalselt väsinud ja tahan seisupealt magama kukkuda. 

Kõige rohkem kardan hetkel, et mis siis, kui meie UE sünnib meeletult suur... kas ma saan hakkama? Kas tema suurus mõjutab tema tulevast füüsist? Kas temaga on ikka kõik korras? Kas tuleb positiivne sünd?....

07.03.2018

39+5

Olen juba 2 ööd magamata. Ei saa öelda, et oleksin insomnias, kuid uni on hakitud ja häiritud. Täna kell 5.29 vaatasin kella ja mõtlesin, et tahaks üles tõusta. Selg teeb pidevalt valu ja lisaks uneajal ebamugavusele on ka magama jäämisega probleeme. Jalad on rahutud ja ei suuda õiget asendit leida. 

Täna käisin vesiaeroobikas, lihtsalt selleks, et end trenniga väsitada ja öösel parem uni tuleks, andsin endast maksimumi. Loodan, et oli abiks , hetkel on küll väsimus peal. Pisike aina müttab ja müttab kõhus, tunneb end hästi. Lugesin, et seni kuni ta end aktiivsena kõhus tunneb ei tohiks veel sünnitama hakata.... TA-ni 2 päeva.

04.03.2018

39+2

Nojah, me ikka veel ootame. Juba kadedaks teeb see igapäevane beebide sündimine. Kõige hullem on see, et mida rohkem me ootame, seda aeglasemalt aeg läheb. Oeh... heakene küll. Ootame edasi.

26.02.2018

38+3

Märtsi tähtajaga lapsed juba usinalt sünnivad. Esiteks ei suuda me MUELiga uskuda, et reaalselt juba kuu aja pärast on meil siin keegi väike inimene, kes on osa meie elust ja eksisteeribki päriselt. Teiseks tahaks ka juba, et ta tuleks. Mul enam ei ole kannatust. Natukene olen väsinud sellest, et peaaegu aasta aega peab kuulama kõigi vingumist ja õpetamist, et ära tee seda ja teist ja kolmandat - ausalt... mul on sellest kõrini. Ma tean täpselt, mida teha ja mida mitte.... ja samuti oleme nii valmis juba piiga tulekuks, et kaua veeeeeeel.  Kõik vajalik on olemas, isegi vastsündinu mähkmed ostsime ära... tule nüüd :)

13.02.2018

36+4

Midagi imelikku on toimumas. Terve mu keha sügeleb meeletult. Viimane kord saatis ämmakas verd andma, et saaks maksanäitajad. FB grupis kirjutavad hepatogestoosist ja sümptomite järgi just see mul ongi. Reedel on ämmaka juurde minek, eks siis saab teada, mis värk on. Mu ema näeb mingeid imelikke unenägusid ja seeärritab mind tohutult. sest õhtuti on tekkinud mul paanikahood kuna koguaeg muretsen. Igasugune teiste inimeste kontroll minu üle on võimust võttev. Iga ohe ja ähkimine ja keelamine ja ettevaatusele keelitamine teeb kõik hullemaks. Muidu head uudised, et kõik lapse jaoks vajalik on olemaaaas :)

05.02.2018

35+3

Okei, reaalsus on see, et iga hetk peaks valmis olema. FB grupis juba sünnitavad enneaegseid. Täna öösel ma ei saanud sõbagi silmalekuna koguaeg olid ees pildid sellest, et äkki on ka vaja ootamatult sünnitama minna. Turvahälli ei ole me siiiiiani ära ostnud, tundub, et selle valimine on osutunud kõige keerulisemaks. Mis siis lõpuks ikkagi aitab otsustada? Ei tea... vist võtame ikkagi selle ülehinnatud(?) cybex cloud q turvahälli. Leidsin ühe kasutatud ka, aga samas on netis saadaval ka mõnikümmend eurot kallimalt tutikas. 
Täna käisin järjekordsel perekooli loengul - rinnapiim ja imetamine. Kirjutan selles pikemalt ka, aga oli huvitav täitsa. 
Juba umbes kuu aja pärast on meil kodus beebi... hirm sünnitamise ees hakkab jälle võimust võtma kuigi tegelikult ma ju tean, et see on loomulik tegevus ja läheb nii nagu minema peab.

Viimasel ajal suureneb mure emaduse pärast. Kasminust saab hea ema? Kuidasma oma lapse elu pe***e ei keera? Kas ma suudan aidata tal olla "heal" ja "õigel" teel jne. 

Appi. 

22.01.2018

33+3

On olemas selline tore asi nagu elektriline tsitruspress. Sellega sai tehtud terve suur suur ports apelsini-greibi naturaalset mahla. Kallid inimesed ! Palun ärge korrake minu viga juua umbes poolliitrit seda mahla päevas. Mul olid täna öösel nii kohutavad krambid (ei olnud kõrvetised), et pisarad silmis. Hommikul ärkasin ja pidin sättima end Pelgusse analüüse andma ja tee peal käisin apteegist läbi. Apteeker soovitas Rennie närimistablette. Võtsin ühe ja hetkel olen diivanil ja plaanin veidike tukkuda. Tundub, et olukord on paranenud ja mao happelisuse tasakaal hakkab vaikselt taastuma. 

Naturaalne vitamiinilaks on küll võimas, aga tuleb olla ettevaatlik. Meie kehad ja maod on nii erinevad, et võtkem tasa ja targu.

Lumist talvepäeva jätku :)

15.01.2018

32+3

Meie kass on täiesti ära pööranud. Lisaks mõtlen siin erinevaid mõtteid kasutatud ning uute beebi asjade üle. Juba kaks teemat, millest pikemalt kirjutada ja mis ei ole vahelduseks nii tõsisedn ja täis infopunkte. Stay tuned ;)

09.01.2017

31+4

Okei. Käisime perekooli Sünnituse loengul. Teate, mõnikord on teadmatus õnnistus. Kirjutan varsti perekoolist pikemalt, aga ütlen ausalt... Mul tekkis paanikahoog. Istusin autosse ja MUEL oli mures, et mida teha. Ma ei suutnud rääkida ega hingata ja ainult lahistasin nutta. Ma kardan väga!

26.12.2017

29+4

Pühad... Jõulud üle elatud ja aastavahetus veel jäänud. Jõulud olid imetoredad. Kõik olid koos, Süüa oli palju. Lund ei olnud. Küünlaid oli. Meie UE sai ka oma esimese kingipakikese. Ma ei mõista, kuidas võib üks kuu nii kiirelt mööduda. Detsember on olnud täiesti hullumeelne. Just algas 1.detsember ja juba tuleb 1.jaanuar. Juba tuleval nädalal hakkame me MUELiga tellima beebile vajalikku kraami. Nüüd on tegelikult nii, et 2 kuud möödub ilmselt linnulennul ja siis on juba ootamine, et mis päeval see siis juhtub. Oleme nii elevil. Ülehomme on ämmaka juurde minek. Pikemad postitsed ka valmistamisel, aga ausalt öelda võtab mul see kõik veidi aega, sest detsember on tõesti olnud kiire aeg ja võtkem seda kui pisikest puhkust arvutitest ja muust jamast. ;)

17.12.2017

28+2

Jeerum, viimased 5 päeva olen ma päevad läbi ringi siblinud, toimetanud, vallutanud treppe ja palju muud. Olin mega aktiivne ja tundsin end terve selle aja ülimalt hästi. Mul oli nii huvitav ja tegus nädal. Täna õhtul sai see ulmeline tegutsemine otsa ja ma hakkasin nutma. Hormoonid? Pingelangus? Ma ei tea, mis juhtus, aga ma olen hetkel kodus diivanil ja ma nutan ja olen rahulik ja seda kõike üheaegselt. UE tundub kõigega rahul olevat, sest ta usinalt möllas ja teeb seda vahelduva eduga siiani. Ma arvan, et peaksin vist veidi tagasi tõmbama ja võtma elu veidikene rahulikumalt. Enam ei ole palju jäänud. Jei III trimester ! :)

08.12.2017

27

Eile oli MUELi firma jõulupidu. Järgmine nädal tuleb suurem üritus, mida MUEL korraldab koos minu väikese abiga. Nädalavahetus on pungil jõulueelseid toiminguid...
Ma ausõna valmistan ette postitust Blogisse, kuid nii kiiret aega pole juba ammu olnud. Täidan siis veidi ajajoonekest. 
Eilsest peost - Seal oli 1 rase veel ja üks vastne ema ning nii mõnigi pikemat aega juba ema. Teine rase oli niiiiii pisike oma 36 nädala kohta, et ausalt öeldes ma ei julge enam kodust välja astudagi. Hämmastav ikka, kui erinevad on inimeste kehad. Ma olen ise ka muidugi pikk ja mitte just kõige kleenukesem (olen täitsa paras), aga tundsin end ikkagi 10 nädalat vähem rasedana 10 nädalat rohkem rasedana. Kell 2.30 läksin koju ära. Väga lõbus õhtu oli, aga ühel hetkel lihtsalt enam ei suutnud. Kontsad ja viisakas kleit ja ainult kohv ning vesi... pidasin oma arust isegi hästi vastu :)
Öö oli magamata. Koguaeg oli palav ja imelik. Mõtlesin pidevalt sellele, et kui suur ma ikkagi 10 nädala pärast ise välja näen. 
Ma loodan, et veerema ei hakka.

06.12.2017

26+5

Käisime ultrahelis. Erakas. 
Miks? Jälle? Sest, et eelmine kord öeldi, et südame juures paistab mingi täpp. Mind häiris, et seal oli mingi täpp. Ämmakas ütles, et nüüd peaks olema juba kõik asjad näha ja enam ei tohiks üllatusi tulla.... seega me läksime UHsse, et kontrollida üle, et see täpp ei ole muutunud mingiks palliks. Ei ole. Kõik on timm. Nüüd on südamed rahul. Hakkame päriselt ette valmistuma. 

OMG... We Created You. ♥♥♥

02.12.2017

26+1

Mmmm.... Homme on esimene advent. Lõpuks ometi Jõulud on käega katsutavad. Täna kaunistasime MUELiga maja ja ma tundsin ideaalset perekonna täiuslikkust. Oli nii mõnus vaadata tulevast pereisa logiseva redeli otsas sirutamas katuse alla, et ümbritseda terve maja jõulutuledega, et muuta kodu jõululiseks. Järgmine aasta näeb issi ja emme toimetusi pealt juba pisike UE ja mis saaks olla parem, kui kodu eest hoolitsemine koos perega et hiljem selles hubasuses koos aega veeta ...

26.11.2017

25+2

Kaaaaalutõus.... Jeerum. Ma astusin kaalule ja avastasin, et esimesest ämmaka juures kaalumisest on möödunud +9kg. Seda on kohe kindasti liiga palju eks? Ma ei tea, kas ma söön just liiiiiiiga palju üleüldse, aga ma söön igatahes liialt magusat. Varem ma pole kunagi magusa sõber olnud, aga praegu ei saa ma sellest küllalt. Nutella saia ja komme ja pirukaid ja sokolaadi jne. Peab korralikult tagasi tõmbama. Lisaks sellele käisin eile (laupäeval) ühes Tallinna klubis erapeol esinemas. Muidu oli kõik lõbus ja vahva, aga kaitserefleks kõhu suhtes on tohutu. Ma ei suuda end lõdvaks lasta ja melu nautida, sest ma märkan liiga palju ohte. Purjus inimesed vehivad ja kõiguvad ja lihtsalt ei ole mitte mingil määral ohutud. Koju ja oma voodisse oma MUELi turvaliste käte vahele tuttu :) Enne tudu üks sokolaadibatoonike? Ei. Ei. Aga ainult natukene?

20.11.2017

24+3

Kui emotsionaalne on raseduse ajal normaalne olla?
Ma kardan, et mu emotsionaalsed viha/naeru/nutupursked mõjutavad UEd. Kuidas ja mil määral mõjutab minu vaimne seisund kandmise ajal UE tulevikku?
Mõtlen, et peaksin sellel teemal pikemalt arutlema ja kirjutama ühe pikema postituse....

Coming soon.

11.11.2017

23+1

Me avastasime täna, et järgmine ämmaka visiit on kuu lõpus. Kuu aega peale eelmist + analüüsid. Ultraheli tehakse kokku raseduse jooksul 3 korda. Juba emastunud tuttavad ütlevad, et see on normaalne, et palju neid siis vaja, aga Mind hirmutab teadmatus. Ma saan aru, et me tunneme liikumist ja ämmakas kuulab südamelööke.... Aga muud arengut on ju vaja Näha ! Mind hirmutas ära tuttava lugu sellest, kuidas raseduse viimasel kuul avastati lapsel tsüst... Kui oleks olnud tänapäev (18 aastat hiljem) ja tehtud näiteks iga kuu korra ultraheli, siis oleks sellele varem jälile jõutud ning oleks ehk suudetud veel midagi ette võtta, et laps elama jääks. Ma saan aru, et ilmselgelt ma mõtlen üle ning paanitseda pole vaja ja laps tahab rahu ja harmooniat, aga kõik ongi kompu. Ma olen väga õnnelik ja rahul, kuid ultrahelisse läheme me ikkagi. Ilmselt Šoisi juurde enam seekord mitte, kuid meil on kenasti Fertilitas ka siin kõrval, kuhu saab aja panna. Mina ei soovi praeguses vanuses ja esimese lapsega riskida, et midagi jääb märkamata, see on sama hea, et sul on laps kodus ja tal on mingi mure, kuid las see olla... eks aeg näitab mis saab?

07.11.2017
Kodukohvik

22+4

Teate nüüd hakkab reaalsus täiega kohale jõudma. Eile õhtul olime MUELiga voodis ja vahtisime mu kõhtu. Mu sees elab päris inimene ja ta liigutamisruum jääb aina väiksemaks seega tema tugevad vehkimised on reaalselt nähtavad. Vahepeal vaataks nagu mingid sci-fi filmi, kus kellegi kõhust hakkab midagi välja tugima (viimase aja hea sci-fi soovitus: Life .) Kuts pole siiani veel ärkvel olnud, kui mu kõht mullitab, aga see on ilmselt ainult aja küsimus. 
Veel häid uudiseid... Ma arvan, et me oleme vist leidnud oma piigale nime. See juhtus kogemata, MUEL teadis juba ammu, et talle teatud tüdrukunimi meeldib ja mina sattusin ühe nnime peale juhuslikult ja nüüd leiab see nimi mind igalt poolt üles - pinterestis, etsys, facebookis jne (Jah ma tean, et telefonid spioneerivad mu järel.) Panime kaks nime kokku ja saime täiusliku sulami minust ja MUEList. Lisaks vaatasime nimede numeroloogiat ja ära sa märgi, mõlemad nimed justkui saatuse tahtel on täpses vastavuses meie enda iseloomudega. Meie väike sulam.

05.11.2017
Köök, niit ja nõel.

22+2

Istume köögis, tegeleme käsitööga. (Seda käsitööd saab ühel hetkel näha ka UEB koduleheküljel e-poes.) Mõtlesime, et huvitav kui ühel hetkel beebi põtkimist on näha või tunda läbi kõhu rohkem ... Kas siis meie pisike sülekoer, kes läbi teki armastab käsi taga ajada, tabab ära, et miskit on seal kõhu sees ja tahab mängida mu kõhuga?
 

29.10.2017
Ikka ja Ikka oma Diivan.

21+2

Eile pidasime kodus pidu. Ma ei tea, kas asi on selles, et olen kaine või on lihtsalt mu emotsionaalne tase hapram kui muidu, aga ma enam ei jaksa. Mulle meeldib ka vahetevahel väike pidu ja seltskond ja tants ja muu, aga nende asjade nautimiseks tuleb praegu palju rohkem vaeva näha. Inimesed hakkavad aina rohkem kõhtu katsuma. See on kummaline. Ma ise olen ka alati olnud selline, kes läheb suure rõõmuga rasedate kõhtusid katsuma ja ma mõistan seda, aga kui nüüd on käes enda kord olla katsutav, siis on see lihtsalt imelik. Tegelikult ei ole mure üldse selles katsumises, vaid selles, et inimene ei ole harjunud sellega, et teda pidevalt katsutakse. Isiklik ruum ja nii edasi. Ma ei tea, kas ma suudan ennast väljendada nii nagu ma tahaksin, aga igatahes ei ole mul selle vastu midagi, kui inimesed tulevad katsuma, kuid väga harjumatu on see küll. Lisaks... päris igaühe katsumine tõesti ei meeldi. Ma ei taha negatiivset vaibi oma kõhule peale... see vaib ei pea isegi tulema inimese enda poolt, vaid minu suhtumisest teatud inimestesse. Eilse peo jooksul katsuti kõhtu ikka päris mitmeid kordi. Õnneks olid kõik omad ja kõik kompu. Valmistun siin kenasti ette, et ilupostitust kirjutada. (Muide vaatan, et mu ajajoon on tühjem kui peaks... väga tore, et vahepeal internet või midagi on jamanud, sest pooled asjad on kadunud). Igatahes ma vajan hellitamist, aga ei saa endale koguaeg mingeid spasid ja salonge lubada seega on vaja ise teha. Kuidas ja millest ja nii edasi, sellest kirjutan varsti :)

19.10.2017
Kodu, Kallis Kodu !

19+6

Me ärkasime 21 päeva jooksul jälle oma voodis. See oli imeline. Magama jäime eile õhtul kell 20.00 ja terve öö oli veidike rahutu, sest unest oli päeva jooksul puudus, tualett kutsus iga natukese aja tagant ja koer tahtis mitu korda öö jooksul aeda pissile minna. Kõigest hoolimata oli oma voodi, oma tekk ja oma padi maailma parim. Üritame end hakata nüüd kenasti kodusesse rütmi tagasi sättima. Ootan juba väga, et MUEL oma hommikused töö asjad ära ajaks ja saaks juba minna metsa värviliste lehtede vahele jalutama. Loodus on meeletult ilus. Jah, ma olen üks nendest inimestest, kes vaatab värvilisi lehti ja lund iga aasta ja iga kord sellise pilguga nagu näeks seda imeilusat loodust esimest korda. Kohvritäied pesu on vaja ära pesta ja poodi on vaja minna (OH SELVER... ma juba tulen) ja mu värskelt remonditud elutoas on vaja hakata asju oma käpa järgi sättima ja lõpuks saab hakata blogi täiendama teemade ja mõtetega ja uurimistega, mis mu pead reisi vältel vaevanud on. KODU - see on Süda ja Rahu ja Hing.

17.10.2017
Nngurah Rai Lennujaam

19+4

Tegeleme MUELi ja UEga juba teist korda selle aasta jooksul Ajarändega. Ma ei tea, kas olete kunagi enne sellele mõelnud või mitte, aga ajas rändamine on täiesti reaalne asi. Oleme sellel teemal MUELiga mitu korda viimase reisi jooksul arutlenud. Mulle meeldib, et iga väiksemgi mõte viib meid MUELiga teinekord pikkade arutelude teele, mis täidab meie aega põnevuse ja harivaga. Igatahes... Me sõitsime Balile ja rändasime ajas edasi, nüüd lendame me Koju ning rändame ajas tagasi. Mitte, et see midagi uut ja erilist oleks, aga mõte sellest, et me teeme nii võimsa ajalennu on lihtsalt lahe. 

P.S. Ma tahtsin tegelikult kirjutada lihtsalt seda, et ma olen nüüd juba mõnda aega UusEluBlogi Pinteresti täitnud ja jätkan sellega ka edasipidi. Kui soovite, siis saate kenasti paari klikiga hakata meid Pinterestis jälgima ning ehk leiate endalegi mõne hea mõtte millest kinni haarata. (Kes veel Pinterestiga tutvust ei ole teinud, siis soooojalt soovitan.)

14.10.2017
Legian Bali, Crusoe's

19+1

Olen Õnnelik. Põhjuseid on selleks mitmeid, alates MUEList, lõpetades sellega, et lõpuks ometi oleme saanud omale sellise kõhu, et liibuvat kleiti kandes küsivad pisikesed Indoneeslased "Mitmes kuu?" mitte ei vaadata, et küll on suur paks Eurooplane.
Istusime täna MUELiga kinos ja vaatasime Indoneesia horror filmi Pengabdi Setan ja pisike annab juba päris kenasti endast märku ka ilma selleta, et pikali olles käed kõhul keskenduma peaks...ma arvan, et talle meeldis see film, sest emps ja iss on filmiässad ja meie tunnistame selle filmi päris ägedaks !
Igatseme kodu. Igatseme oma koera ja kassi. Igatseme oma voodit ja kõige enam igatseme EESTI TOITU. Mu ema ja isa lubasid meile koju jõudmise puhul teha puuküttega ahjus ahjukartuleid, emme maailma parimaid ahjukapsaid ja korralikku sealiha. Lisaks kõigele on kodus ka fantastiline internet, ehk siis ma saan lõpuks ometi hakata jälle UEB lehekülge täitma. Stay tuned ;)

08.10.2017
Ubud Bali, Bije Villa Ubud

18+2

Otsime nimesid. Ideid? Oleme MUELiga mõlemad vaadanud välja nii umbes 6 nime mis lähevad pikemale arutelule. See ei ole tegelikult ju üldse lihtne. Kuulame kõrv kikkis nimesid, et ehk jääb midagi põnevat kajama. Nimi ei riku meest... või ehk tänapäeval juba rikub? Meie oleme mõlemad kahe eesnimega ja arvame, et ka lapsel võiks olla kaks eesnime. Nüüd jällegi küsimus, et kas panna sidekriipsuga või ilma? Kas nimi peab ilmtingimata olema just Mari või Aadu? Mulle meeldivad nii paljud välismaised nimed, mida hääldatakse ikka nii nagu kirjutatakse... ikka Meie Eesti moodi. Nimed nagu Blake (meie keeli Bleik) jäävad välja, samas leidsime ühe ilusa Jaapani nime Akina? Liiga lemmikloomalik? Uhh... peab selle nimede asja pikemale uurimisele võtma kodumaal ja kirjutama ühe pikema postituse sellest. :)

05.10.2017
Asukoht Lomboki saar Indoneesias, hotell Origin Lombok

17+6

Tundsime vist esimest korda oma tüdruku liigutusi. Ma ikka iga päev nii kontrolli mõttes võtan aega, et veidike käsi oma alakõhul hoida ja ausalt midagi on tunda. Ämmakas ütles, et esmarasedad ei pruugi midagi tunda nii varakult ning võib olla, et tunnen gaase või oma südametukseid vm. MUEL pani ka oma käe mu kõhule ja nii me siis kahekesi lebasime ja keskendusime ja jõudsime kokkuleppele, et meie pisikese liigutusi on tunda.

See on vapustav. Ma olen täiesti õnnejoovastuses. Ongi kõik. Panen nüüd läpaka käest ja hakkan pisikesele keskenduma.