Siin me nüüd taaskord oleme.
Ootel.
Uue Elu loomise esimeses faasis.
Või kas see ikka on esimene faas? Võib ehk esimeseks nimetada hoopis planeerimist? Ometi paljud rasedused ei ole planeeritud ? (see ei tähenda, et Uued Elud oleks vähem oodatud)… Lepime kokku, et täna - siin ja praegu on rasedus esimene faas.
Me oleme ju juba ühe korra selle läbi teinud. Seega mida uut mul ikka kirjutada?
Kõik on läinud meil samamoodi nagu eelmine kord, välja arvatud aeg, mis läheb seekord linnulennul.
Hakkame pihta algusest… Algus, mida ma jälle ootasin mõnda aega, sest taaskord… foolhape! (Mis?Miks? Loe SIIT)
Toitun küll enda arvates mitmekülgselt, aga kuidagi on ikka nii, et see foolhape on minu organismis puudulik ja enne, kui ma seda taaskord endale sisse ajama hakkasin, ei juhtunud midagi. Paar nädalat foolhapet ja voila … kaks triipu pulga peal.
Oleme vist suure õnnega koos, sest ma ei saa Teile siin kurta nendest hulludest raseduse vaevustest nagu iiveldused ja hormoonimöllud ja muud. Ma jällegi lihtsalt tasapisi paksenen ja muid vaevusi ei ole (veel).
Eelmine (esimene) kord olin ma muidugi iga pisikese asja pärast paanikas. Mõtlesin kõike üle. Lugesin kõige kohta artikleid ja arvamusi. Käisime hoolikalt perekooli loengutes ja vahtisime iga päev Ovia rakendusest, kui suur on täna meie kõhubeebi (olen täheldanud, et suur osa inimesi kasutab seda sõna - ausalt öeldes mulle see sõna ei meeldi).
Praegu loen FB grupis mõnda esmaraseda murepostitust ning naeratan muhedalt, sest ma mõistan neid ideaalselt…(Õnneks seekord on sattunud meile grupp, kus liikmed on toetavad ja sõbralikud. Seni ei ole ühtegi muretsejat veel negatiivsuselaviiniga üle puistatud (minu teada). )…SEST Kõik mured ja mõtted on raseduse puhul OKEID. Alati. Sa lood Uut Elu ning rumalaid küsimusi ei ole!
Nüüd on meil täis 24 nädalat. Pool aastat. Juba!
Kuna UE muudab mu päevad niivõrd enam mitmekülgsemaks, siis pole arugi saanud, et appikene… juba ~ 16 nädala pärast on UE2 kohal. Eelmine kord oli meil selleks ajaks juba nimi olemas ja välja vaadatud enamik vajalik, mida plaanisime UE jaoks koju muretseda.
Täna oleme kõige enam mõelnud ainult sellele, et kas meil läheb tarvis uut, kahelapse käru.
UE on hetkel nii elevil jooksmisest, et ei suuda üldse käru poole vaadatagi. Kas Tema kärutamistel ongi lõpp? (Kuigi, kui mu ema UEd lõunaunne paneb, siis lähevad nad käruga ning UE on imeliselt rahul - Mu ema on üleüldse üks suur beebilausuja!)
Suheldes teiste emadega, kellel on kaks last (või rohkem), annavad nad kõik mulle ühiselt mõista, et see “käruprotest” läheb üle. Varsti tahab UE hea meelega istuda kärus ja tegeleda kõige muu kui kõndimisega. Mulle endale tundub ka (linnas ringi vaadates), et istuvad ikka küll kärudes need kahe, kolme ja nelja-aastasedki.
Seega oleme tänaseks otsustanud, et peaksime endale muretsema Bugaboo Donkey Duo süsteemi. (Seekord kasutatuna... ma nüüd mõistan seda beebi asjade taaskasutust. Tee Seda!)
Kui nüüd keegi nüüd tunneb, et temal oleks meile seda Bugabood pakkuda, siis anna endast julgelt märku.
Veel oleme suutnud välja mõelda, et turvahälliks võtame endale jälle Cybex Cloud Q, sest see oli lihtsalt imehea. (Täiesti tainad, et enda oma kohe maha müüsime.)
Tseki SIIT või mine katseta mõnes beebipoes isiklikult. Meie igatahes soovitame. See ON oma hinda väärt.
Nüüd siin kirjutades tuleb pähe veel igasugu mõtteid, mida peaksime koju muretsema...
näiteks - Voodi?! Häll?! Meil enne oli Tutti Bambini Cozee (jälle üks asi, mille oleks võinud alles hoida) ja seda oli väga hea võtta voodi kõrvale, tassida ühest toast teise või panna UE selles aeda magama. Vaata SIIA.
Öösiti aga magab ka UE2 meiega!
...
Aga loomulikult võtan ma taaskord ta endale kaissu. Räägitakse, miks seda mitte teha, aga mina võtan selle teema ühel päeval ette ja kirjutan Teile miks seda TEHA!
Muu vajalik oleks justkui olemas…
Armastus
Kodu
Pere
Tissid (loodetavasti taas rohke piimaga)
Mida siis veel ühel lapsel tarvis?
Riiiiiiiiiideid? Sest UE on ju tüdruk ja UE2 on poiss (jee… kes veel ei teadnud, siis saame komplekti kokku).
Mul on meeletus koguses tüdrukute riideid (kui keegi on huvitatud, siis kirjuta, sest ma väga ülespildistaja ja fbs jagaja ei ole) ja natukene on ikka kahju ka, et neid imearmsaid kleidikesi ja pluusikesi ei saa enam kasutada.
Sorteerisin mõned unisex asjad välja, aga ilmselt sellest ei piisa.
Seekord pole seda ostutuhinat ka suuresti peale tulnud.
Käin ja proovin end viia sellele lainele, aga miskipärast need poiste asjad ei aja mind üldse nii elevile. Must, sinine, hall, must, sinine, hall… Nii Igav!
Ja kui sa nüüd ütled, et: “Aga Breeeedenil on ju niii lahedad mustrid”, siis anna andeks, aga mina ei ole bredenemme, pole mitte ühtegi selle firma asja oma lapsele soetanud. HMis ja Zaras on väga toredad puuvillased soodsad ostud lapsele, kes kannab eset korra ja siis sellest välja kasvab!
Ma tunnen hetkel, et selle teise rasedusega hakkavad mingid mured või mõtted alles tekkima.
Sisetunne on täpselt selline, et kui siiani on olnud kõik kergem ja muretum, siis raskemaks läheb nüüd lõpus.
Ja muidugi kõige keerulisem osa tuleb ilmselt siis, kui UE2 juba saabunud on. Ma ei kujuta ette!
Praegu istun lennukis ja liigun Mueliga beebipuhkusele vol2 ning loodetavasti leian aega, et puhata, kirjutada ja saada end UE2 saabumise lainele. Olen suvel saanud kirja mitmeid mustandeid ja mõtteid, mida uurida ja kirja panna ning tegelen nendega jooksvalt, siis, kui selleks aega saan. Kindlasti kirjutan raseduseaegsetest hemorroiditest, kõditavast tundest kätes ning jalgades ja paljust muustki.
Kui soovid minu igapäevastel (enamvähem) tegemistel silma peal hoida, siis mine jälgi mu instagrami SIIN.
