Esimene kord kahekesi - Muel kirjutab.
Mäletate meie minireisi postitust?
Nüüd on erakordne võimalus lugeda MUELi enda sulest tulnud ülevaadet sellest, kuidas nad nii pisikese UEga kahekesi olles hakkama said ja mida MUEL mõtles.
Olime Tartus Spa-tamas ja UEL läks tööd tegema...
nii saingi mina oma pisitütrega esimest korda päris kahekesi aega veeta,
mõni päev pärast UE esimese kuu minisünnipäeva.
Issi-tütre tunnid jagunesid kahe päeva peale.
Esimene päev oli meil kuskil 3 tundi vaja kahekesi olla ning kuna UE oli suurema osa päevast veetnud autos või hotelli toas, otsustasin temaga Tartu vanalinna jalutama minna. Seiklesime mööda vanalinna ringi umbes 1h. Avastasin, et vanalinnas on palju igasuguseid konarlusi ja takistusi tee peal, mis vankri sujuvat, unne suigutavat kulge segavad. Polegi see jalutamine nii lihtne ja sujuv.
Kui olime värskeõhu doosi kätte saanud otsustasin oma UE esimest korda baari viia. Esimene kord ikka ju issiga koos. Ilusa ilma tõttu olid Tartu raekojaplatsi erinevad pubid ja baarid juba ilusti enda välikohvikuid valmis seadmas.
Leidsin koha nimega „Pahad poisid“, istusime väljas ja tellisin ühe õlle. Peale meie istus seal veel kaks laudkonda, üks sõprusseltskond ning üks paarike.
Nautisin olemist ja mõtlesin, et huvitav mida mõtlevad möödakäijad .?. - noor isa joob päise päeva ajal õlut, kõrval väike beebi.
Õlut joon ma harva ja seetõttu ei tundnud end eriti halvasti. Olin viimast päeva isapuhkusel ja mis see mees ikka teeb ilusa ilmaga Tartu linnas kui et naudib välikohvikus karastavat.
Eemal seisis muidugi politseipatrull ja korra käis peast läbi, et kui nüüd siin lõpetan ja neist mööda kõnnin, kas panevad puhuma ja küsivad, miks ma alkoholi tarvitanuna beebiga ringi liigun. Võtsin tagasi teekonna hotelli. Patrull ei peatanud.
Tuppa jõudes sain mähkmed vahetatud ja 10 minutit UEd kussutada, kui juba jõudis ka UEL tagasi.
Ilusa ilmaga läheb aeg kiirelt.
Teine päev, kui UELil oli päris tööpäev, sain UEga natukene pikemalt kahekesi aega veeta. Kell 11 saatsime UELi tööle ja tegime väikese jalutuskäigu Tartu uues aianduskeskuses Gardest. Käisime kogu poe läbi - tegemist on ülimalt suure ja laheda poega, kuid kuna ma ei ole suurem asi shoppaja kulus meil selle käigu peale kõigest 45 min.
Väljas hakkas sadama ja midagi tarka enam teha ei osanud, läksin UEga autosse, et oodata, millal vihm läbi saab. Autosse sättimine muidugi äratas UE ülesse, võtsin ta sülle ja nii jäi ta ka uuesti magama. Istusin ja mõtlesin, et kui ta nüüd ärkab, siis on mähkmed ja söömine. Pudelis oli ainult 60ml RP-d, mu suurimaks mureks oli, et piim saab otsa ja UEl jääb kõht sellest tühjaks.
Möödus tund - ikka magab.. otsustasin ta turvahälli tagasi tõsta, autos on niigi kitsas ja lootsin, et saab ehk mõne töö meili tehtud, kui käed vabaks saan.
Natukene tööd tehtud ja UE magas endiselt minu kõrval turvaistmes õndsat und. Kell oli nüüd umbes 13.30 ja teadsin, et UELil läheb kuni 15.00-ni. Ootasin, millal siis see ärkamine juba tuleb, et saaks mähkmed vahetatud ja kõhu täis söödetud...
...UE natukene vähkres, võtsin ta sülle, kuid ta jäi kohe jälle magama. Vihma endiselt sadas. Lõpuks kell 14.15 ärkas UE ülesse, oli õnnelik ja rõõmus.
Võtsin esmalt mähkmete vahetuse ette, õnneks on meil keskmisest suurem auto ja olin kõik vajalikud asjad endale käe ulatusse sättinud. Mähkmevahetus auto tingimustes, põlve otsas, läks edukalt, kuid siis hakkas nutt pihta. Kõht on tühi.
Piimapudel oli mul kella 11-st saati „toa soojas“ olnud. Mähkmevahetuse ajaks panin istmesoojenduse sisse ja pudeli jalgade vahele, et piima veel veidi soojendada. See oli esimene kord, mil sain ise oma beebile süüa anda. Natuke jändamist, sai pudeli otsa endale suhu ja hakkas isuga sööma. UE hoidis samal ajal kogu jõuaga minu sõrmest kinni ja vaatas suurte silmadega otsa. Olime söögiga umbes poole peale jõudnud, imiteerisin tissi vahetust, tegin väikese „krooksu pausi“ ja siis sõi ta ülejäänud piima ära. UE oli väga rahulolev. Kõik korras, aga nüüd aitab, maina pean ka pissile saama. Seisin Tartu suurima aianduskeskuse parkla tagumises otsas, parkla oli paksult autosi täis, tundus, et kõik on tühjad. Vihma kallas ja teisel pool oli tühermaa - läksin välja....
Kell oli saanud imeväel 14.50 ja minu issi-tütre aeg hakkas läbi saama... Siis aga helistas UEL ja ütles, et läheb veel aega - umbes tund.
Sisimas põlesin, aga tahtsin olla toetav ning tubli mees ja isa ning ütlesin, et pole hullu ja tee mis vaja. Peab vist mingi uue tegevuse välja mõtlema... UEl oli nüüd ka uni täis ja ta vaatas mind, et mida põnevat me nüüd siis järgmiseks teeme?
Oleme aru saanud, et UEle meeldib autoga sõita ja autos magada, otsustasin, et lähen avastan Tartut.. sain 2minutit sõita ja ta hakkas nutma, sõitsin esimese võimaliku peatuskohani ja kussutasin teda kuni ta rahulikuks muutus, siis panin ta autosse tagasi, hüppasin kähku rooli ja tuld tundmatute Tartu tänavate poole.
Sõitsime 1h mööda tänavaid, mida ma pole ealeski Tartus näinud ja UE jäi jälle kenasti jälle magama.
Kella 16 ajal jõudsime tagasi aianduskeskuse parklasse ja seal ootaski meid juba UEL. Olime UEga veetnud 5 tundi!
Kui elu ise võimalust ei tekita, siis soovitan igal isal leida võimalus oma UEga ainult kahekesi aega veeta, kasvõi mõned tunnid, ainult Sina ja UE. Andke emmele vähemalt natukenegi võimalust tegeleda üle pika aja ükskõik millega, et saada kasvõi mõni tund endale, olgu see kas töö või niisama üksi olemine.
Teie MUEL.
