Nahalööbe tüübid

Nahalööbe tüübid

UEl tekkis umbes 11 kuuselt nahale mingi kummaline lööve. Praeguseni on see lööve tulnud ja läinud... vahel olnud nõrgalt, mõnel korral eriti tugevalt. Kahtlustasin atoopilist dermatiiti või psoriaasi (nii minul kui ka mu emal on). Mingi hetk olin isegi veendunud, et tegemist on kloorist tingitud nahaärritusega, sest veedame liiga palju aega basseinides. Otsisin KÕIKVÕIMALIKUD lööbed välja ja lugesin nende kohta, aga allergilise lööbeni (mille arst otsustas diagnoosiks panna) me ei jõudnudki.

Millest see allergia?

Mõtlesin kogu meie toidusedeli üle ja ei suutnud leida toiduainet, mis võinuks allergiat tekitada.... (muud tegurid esialgu välistasime kuna keskkond ei ole aasta jooksul väga muutunud, k.a pesuvahendid)
Täna teame, et põhjuseks oli HiPP piimapulber, mida UE hakkas saama just täpselt 11 kuuselt, mil tekkis ka esimene lööve.
Alguses talitasime mu ema soovituse kohaselt ning asendasime piimapulbri Alma piimaga, millele lisasime keedetud vett ning lööve kadus. Tänaseks oleme ka sellest loobunud (kuigi talle meeldis ja löövet ei tulnud) ja anname õhtuti enne und ning vajadusel ka öösel hoopiski kummeliteed, mida oleme pisut magustanud oma koduse meega.

 

Olgugi, et meie mure põhjuseks oli allergiline lööve, siis üks korralik nahaärrituse visuaalne juhend oleks ikka ju vajalik?!
Ma otsisin hullumiseni taga erinevaid lööbeid ja jällegi jõudsin tõdemusele, et eesti keelne informatsioon on küll leitav, kuid visuaalset giidi ei ole ning info on igale poole laiali pillutud.

Nüüd jagan Teiega erinevaid lööbe pilte ning lisan juurde kirjeldused, et oleks nahaärrituste määraja ühes kohas korraga olemas, aga Palun! mure korral ikkagi esimese asjana pöördu oma Perearsti poole.

Ilma meditsiinilise hariduseta ei saa sa ise endale ega oma lapsele diagnoosi panna.

Kui sul on aga mingi kahtlustus või soovid lihtsalt saada lisa teavet, siis head lugemist.

 

Beebi akne

Jah, see on tegelikult ka teema ning kõige tavalisemalt beebi esimesel elukuul.
Tavaliselt lapse põskedel, kuid võib lüüa välja ka otsaesisel, lõual ja isegi vastsündinu seljal.
Nahk kaetud pisikeste vistrikega. 
Kaob tavaliselt aja jooksul ise ära.
Kestes kauem kui 6 nädalat on soovituslik pöörduda arsti poole. 


Beebi kõõm (?)

Kõige tavalisemalt näha kuni 6 nädala vanustel lastel.

Koorik võib tekkida vaid laiguti, aga võib katta ka kogu pea.
Ilmneb põhiliselt peanahal, kulmudel, kõrvadel või ka kaelavoltides.
Võib tekkida, sest beebide higinäärmed töötavad üle ning toodavad ainet, mis ei lase nahal korralikult kinnituda.
Enamasti ei tekita sügelust ega ebamugavustunnet.

Ei ole nakkav ning kaob esimese eluaasta jooksul. Tavaliselt möödub iseenesest.

Mähkmelööve

Mähkmepiirkonnas.

Tekib märjast mähkmest ning hõõrdumisest. Lapsel on ebamugavustunne ning võib esineda sügelust. 
Vaheta mähkmeid korralikult ja hoolitse naha eest. Pepupiirkonnale soovitatakse kasutada tsingi sisaldusega kreeme (Nt. Sudocrem)  ja enne uue mähkme panemist veendu, et nahk on kuiv. 

Isiklikult soovitan lasta lapsel ikka vahepeal ilma mähkmeteta ka olla, et nahk ilusti õhku saaks ja löövet vältida.


Mähkme pärmlööve

Mähkmelööve, millel on lisaks väikesed muhklikud täpikesed (punnikesed?), võivad tekkida villikesed.

Suur tõenäosus beebidel, kes on antibiootikumide peal või kui imetav ema on antibiootikumide peal.

Teisteks põhjusteks võib olla: liiga tihke mähe, happeline väljaheide, sagedane urineerimine/kakamine, reaktsioon seebile või muule pesuvahendile.

Konsulteeri perearstiga. Hoia laps kuiv ja puhas! 

Ilalööve

Beebi ilanäärmed hakkavad tööle (~3-4. elukuul) ja nad hakkavad ilastama. Palju. See võib suu ümbruses põhjustada punast ärritavat löövet.  Lööve võib tekkida ka lutist, mis hoiab huulte ümbruse märjana.

Hoia ligiduses pehmet rätti (beebi sall-põlle), et kuivatada nahka. Küsi apteekrilt sobivat kreemi, mida võiks peale määrida, et ila nahale nii kergelt ligi ei pääseks.


Ekseem ehk atoopiline nahapõletik

Punased paksenenud kuivad laigud nahal. Võivad ketendada. Väga sügelevad. 

Kõige levinumad peredes, kus esineb allergiat või astmat. Lööb üldjuhul välja esimesel eluaastal ning kaob tavaliselt teiseks, kuid võib kesta täiskasvanueani. 

On täheldatud, et õhtuti kratsib laps end rohkem. Mida raskem lööve, seda enam laps kratsib. Haigus võib ägeneda hammaste lõikumise ajal.
Roosaka tooniga lööve võib olla keskmise raskusega ekseem, punane lööve raske. 

Hoia lapse nahk niisutatud. Kasuta kreeme (soovitatavalt rasva baasil). 

Konsulteeri arstiga.

Urtikaaria ehk Nõgestõbi

Avaldub tavaliselt helepunaste sügelevate kupladena ning mõnikord võib kaasneda naha ja nahaaluskoe turse. 

Püsivad ühes kohas mõned tunnid kuni ööpäev, misjärel kublad tavaliselt kaovad. Samal ajal võib mujale uusi lööbeid tekkida. Enamasti kestab nõgestõbi paarist päevast paari nädalani. 

Ägeda lööbe põhjuseks võivad olla erinevad infektsioonid, kasutatud ravimid, putukate hammustused/pisted, toiduallergeenid või erinevad füüsikalised tegurid (nt. kuumus, päike, külm jne). 

Konsulteeri arstiga, et saada ravijuhised. 

 Nahaseenhaigus ehk dermatofüütia (inglise k. tuntud kui ringworm)

Tänapäeval jaotatakse nahaseenhaigused kahjustuse paikmest lähtudes järgmiselt: peanahaseenhaigus, silenahaseenhaigus, kubemenahaseenhaigus, jalanahaseenhaigus ja küünte seenhaigus.

Peanahaseenhaigusele tuleb mõelda, kui juustega kaetud peanahale on tekkinud ümar või ovaalne haiguskolle, millelt juuksed on murdunud. 
Silenahaseenhaiguse korral võivad esineda erineva suurusega ovaalsed või ümarad, terve naha poole laienevad ning keskosas paranevad ketendavad põletikukolded kõikjal kehapinnal – kerel, kaelal, jäsemetel, näol. Kõige sagedamini ilmuvad kolded riietega katmata kehaosadele.

Konsulteeri arstiga, et saada kinnitus ning ravijuhend! Nahaseenhaigus on nakkav! 

Impetigo ehk mädane nahapõletik (mädavilltõbi)

iseloomulik väikeste kiiresti purunevate villide teke ja kattumine koorikutega. Küllaltki nakkav! 
Nakkus võib edasi kanduda nii pesemata käte kui ka ühiste käterätikutega. Peamiseks riskifaktoriks on puudulik hügieen.

 Lööve paikneb kõige sagedamini näol ja jäsemetel. Kõige tüüpilisemateks kohtadeks on nägu, eriti suu ja nina ümbrus, aga ka kael ja käed.

Kõigepealt arenevad väikesed punased laigukesed, mille pinnal on tillukeste pinges selgesisuliste villikeste kogumikud. Villikesed purunevad  kergesti ja kattuvad meekarva paksude koorikutega.

Kergetel juhtudel ravitakse paikselt desinfitseerivate lahuste ja antibakteriaalsete kreemidega. Raskematel juhtudel tuleb võtta ka antibiootikumi tablette.

Allergiline lööve

Allergia võib välja lüüa väga erineval moel, kuid kõige levinum on nõgestõbi või ekseemi näol.

Jälgi lapse toitumist, mõtle läbi pesuvahendid ja muud elemendid, millega laps võis kokku puutuda ja mis võiks tekitada allergilist löövet.
Konsulteeri arstiga, et saada ravijuhend.

Raskekujulise allergia puhul pöördu kiirabi poole. Sümptomiteks on:  
Huulte või näo paistetus
Hingamisraskused

Tuulerõuged

Haigus algab katarraalsete nähtude ja kehatemperatuuri tõusuga, mille kestus on 1 kuni 2 päeva. Seejärel tekib sõlmelis-villiline lööve, lööbimise ajal esineb palaviku tõus. 

Väikelapsel võib olla ainult paar täpikest, täiskasvanul aga üle 500. Lööve levib tavaliselt juustega kaetud peanahalt, kaelalt ja näolt asümmeetriliselt üle kogu keha. Ville võib leiduda ka silma-, suu- ja genitaalide limaskestal. Lööve on äärmiselt sügelev, mis põhjustab lapsele ebamugavustunnet ning öösiti unehäireid.

Peiteperiood kestab 7 kuni 21 päeva, keskmiselt 14 kuni 16 päeva.

Tuulerõugete vastane vaktsiin on olemas. Tuulerõugete vastane vaktsineerimine ei kuulu riiklikusse immuniseerimiskavasse. Immuniseerimata kontaktseid soovitatakse vaktsineerida 3-5 päeva jooksul pärast viimast kokkupuudet haigega; see väldib haigestumist või leevendab oluliselt haiguse raskusastet.

 Kuumalööve

Tihedalt paiknevad pisikesed punased punnikesed.

Tavaliselt nahavoltides, riietega kaetud piirkonnas või pikalt haudunud alal (nt autoistmes olles, pepul, seljal...). 

Eemalda üleliigsed riided, patsuta niiske jahedama lapiga ja eelista puuvillaseid riideid.

Lööve peaks kaduma paari päevaga, kui ei, siis konsulteeri arstiga. 

Väikelapse roseool ehk äkkeksanteem

Esineb kõikjal maailmas – kõige sagedamini 6-12 kuu vanustel väikelastel.

Äkkeksanteemi nakkuseallikaks on haige inimene või asümptomaatiline viirusekandja – nii laps kui täiskasvanu (lapsevanem, lapsehoidja, õde-vend jm) – kelle süljenäärmetes viirused paljunevad.

 Äkkeksanteem algab äkki kõrge palavikuga ja kestab kolm kuni viis päeva. Täpilis-sõlmeline lööve tekib algul kerel ja seejärel levib üle keha. Harva võivad kõrge palavikuga lapsel tekkida palavikukrambid.
Kasutatakse palavikualandajat ja oodatakse haiguse möödumist.

Kui lapse temperatuur tõuseb liiga kõrgeks (~39^)  ning ei allu ravimitele, pöördu arsti poole!

Parvoviirusnakkus ehk viies haigus

Nakkuserüteem on kerge ja palavikuta kuluga lööbeline viirusehaigus, mis esineb üksikjuhtudena, puhangutena või epideemiatena peamiselt laste seas. Haigusele on iseloomulik punetava lööbe ilmumine põskedele, millele võib lisanduda lööve kerel ning kätel-jalgadel. Lööve võib pärast kadumist taasilmuda päikesekiirguse või kuumuse toimel ühe kuni kolme nädala möödumisel.

 Üldjuhul ravi ei vaja. 

Enteroviirus 71 ehk suu-käe-jalatõbi

Kulgeb kahefaasilisena.

Esimese faasi haigusnähtudeks on kõrge palavik, suu limaskesta haavandite tekkimine, oksendamine, herpangiin ning nahalööve kätel ja jalgadel. Kõrge palavik püsib kolm kuni viis päeva, sellega kaasneb peavalu, iiveldus ja oksendamine ning sageli ka kõhu- ja lihasevalu ning kõhulahtisus. Samaaegselt võivad esineda ülemiste hingamisteede kataraalsed põletikunähud, köha ja nohu.
Esimesel-teisel haiguspäeval ilmub tähnilis-sõlmeline punetav või villiline lööve kätel, jalgadel, suu ümbruse ja ka suuõõnes ning neelus – herpangiin. Lööve püsib tavaliselt 24-48 tundi, harva kuni 8 päeva ja kaob seejärel jälgi jätmata. Selline haigusevorm esineb sagedamini 6 kuu kuni 12 aasta vanustel lastel ning see lõpeb tervistumisega.

Teine faas kujuneb peamiselt 6 kuu kuni 3 aasta vanustel lastel ning seda iseloomustab lööbe foonil kesknärvisüsteemi kahjustuse kujunemine teisel-viiendal haiguspäeval pärast esimese faasi algust. Kesknärvisüsteemi kahjustus võib esineda a) aseptilise meningiidina, b) lõtvade halvatustena ja c) rombentsefaliidina kolmes raskusastmes; kolmanda raskusastme korral võib 75% patsientidest hukkuda ägeda neurogeense kopsuturse tagajärjel. Kolmandikul enteroviirus 71-nakkuse kesknärvisüsteemi kahjustuse läbipõdenud lastest on püsivateks järelnähtudeks liikumise-, neelamise- ja hingamisehäired.

Nii, kirja need nüüd saidki.
Tahaksin veel kord rõhutada, et PALUN, kui sul on tõesti tõsine mure, siis pöördu arsti poole!

24 tundi ööpäevas aitab Sind ka:

Perearsti nõuandeliin 1220

Nõuandetelefon “Lastearst kuuleb” 1599

Tervet keha Teile.

Teie UEL.

Teisele ringile…

Teisele ringile…

Esimene aasta ✔️

Esimene aasta ✔️

0