Ära karda abi.

Ära karda abi.

 

 

💕

 

See postitus on pühendatud minu emmele - parimale inimesele, keda ma tean.

 

Oh need positiivsed arvamused, et peale sünnitamist on elu palju kergem... 


Valmistasin seda postitust väga kaua kuna viimased nädalad on olnud keerulised.

Meie UE on otsustanud, et tema enam ei taha magada, viimasel ajal on ta jonninud rohkem kui tavaliselt ja mina olen mõni päev nii väsinud, et kardan seisupealt unne kukkuda. 

MUEL on abiks õhtuti nii palju, et aitab söögiga ja on mulle seltsiks. UE tema süles ei rahune. Muideks ega me UE ei nuta, ta jonnib ja sipleb ja on lihtsalt rahutu.  

Räägitakse, et beebid ei oska jonnida.... Ma julgen kahelda.  

Mähkmed vahetatud, kõht täis ( jah, on küll. Meil on kujunenud välja konkreetsed näod ja olekud, kui kõht täis ja enam ei taha... aga ma olen alati valmis süüa pakkuma, kui ta peaks soovima), gaase ei ole (meil pole nendega probleeme olnud õnneks väga. Kõik tuleb kenasti välja ja puuksumasin töötab täisvõimsusel), ehk on tal kuskilt valus või mingi muu häda, aga.. 

  Tipphetk

 Tipphetk

.. Tema näoilmed.
UEl hakkab igav, ta jääb mõtlikuks, rusikas surutud põse vastu ja vaikselt hakkab oma suud allapoole vedama. Tasapisi, suunurgad vajuvad aina sügavamale, üks kord, teine kord, kuues kord ja iga korraga hakkab hääl aina valjemalt juurde lisanduma kuni lõpuks see tuleb - Jonn. Ei mingeid pisaraid, ainult jonn ja siis korra laulame La-La-La-La-La-La-Laa (oma laulu ei leia ma üles La-Laatamine on nagu võlulaul meil), suunurgad hakkavad tagasi tõmbuma ja hääle valjusus vaibub,

Seda kõike hetkeni, kui tal jälle igav hakkab või kuni on tekkinud juba üleväsimus, sest oleme olnud nii umbes 4 tundi üleval. 

Magamine käib päevasel ajal meil praegu ainult sutsakatena, umbes 25 minuti kaupa ja magame ainult süles. Öösel on veidi parem, sest uni kestab lausa 1.5-2.5 tundi, vahepeal sööb, kuid kella 4ne ärkamine lõpeb alles kella 7e ajal. See periood ongi kõige raskem. Ta isegi ei jonni, ta on lihtsalt üleval, sööb, mängib tissiga (sööb, ei söö, sööb, ei söö) ja sipleb, naerab ning kilkab ja on lihtsalt ärkvel. 

 

Rasedana ei saanud ma teha pooli asju, mida oleks tahtnud... Tegelikult oleks saanud küll, aga esmarasedana olin ma liiga ettevaatlik ja loobusin paljudest tegevustest kuigi poleks vaja olnud. Arvasin, et peale sünnitust läheb kõik paremaks ja saan elada jälle tavalist elu, lihtsalt koos UEga...

...optimist ! 

Sattusin hiljuti ühe armsa esmarasedaga lobisema - arutasime beebiriiete suuruseid ja mida koju varuda. Sinisilmselt arvas neiu, et peale lapse sündi saab ju poes käia ja osta mida vaja... Oh kallike, unistada on ju ilus. 

Heakene küll, saab käia küll kui tarvis. Mina käisin ka, aga see ei olnud üldse nii lihtne ja kerge kui ma olin lootnud. 

Meie UE sai emadepäeval kahe kuuseks. Olen üritanud siiani küsida võimalikult vähe abi. Istun kodus, ostlen rakendustes ja vaatan sarju. Vahel olen saanud käia kodukandist eemal ka. Üritan kasutada iga vaba hetke, et midagigi ära teha.
Meil on küll vedanud, et UE ei vaevle gaaside käes ja ei nuta päevad läbi, aga on hetki, mil mul on olnud raske, kuid tahan ise hakkama saada. Esimene kuu oli eriti keeruline, aga õnneks aeg läks kiirelt... kõik oli lihtsalt nii uus. 

 

Minu emme on meganaine ( ausalt, vingem kui supernaine) ja läbi oma tohutult keerulise ja raske elutee on ta alati olnud heasüdamlik, iseseisev ja tugev. Ta saab kõigega hakkama - läbi pisarate, tule ja vee. 

Mina tahan ka selline olla!

Esimese kahe kuu jooksul on ema mulle korduvalt abi pakkunud, ma olen seda ka kasutanud, aga tihtipeale riiuga. Ma ise lähen närvi abi peale, sest ma vajan seda, aga ei taha seda tunnistada ja näida nõrgana. 

Jälgin paari mitme väikese lapsega naist instagrammis. Kuidas nad küll hakkama saavad? Kodud ilusad korras, lapsed rõõmsad, päevad tunduvad mitmekülgsed, jõutakse justkui kõike... ise säravad ja puhanud. Sellised näited tekitavad minus tundeid, et kui nemad saavad, siis pean mina ka hakkama saama. Ma ei saa olla nii nõrk naine ja ema, et asjad tehtud ei saaks. Kas tõesti ma olen kordades saamatum?

Ei ole! 

Selline on meie kergemat sorti segadus diivanil

Selline on meie kergemat sorti segadus diivanil

Ma suudan leida võimaluse, et koristada (olgu see siis kasvõi ühe lapitõmbe haaval), ma suudan valmistada õhtusöögi (kuigi mõnikord kana küpseb üle või soola on suts palju läinud) ja ma jõuan käia ka poes ja väljasõitudel (vastavalt UE graafikule). Seda on päris palju, eriti tehes seda kõike üksinda värske UE kõrvalt. Põdeda ei ole tarvis.

Teate, mis on paljude "superemade" saladus?
Abilised ! 

Kõik vajavad abi ja targemad võtavad selle vastu ja oskavad seda ka küsida. 

Meil on tohutult vedanud. Mu vanemad elavad meie kõrval ja on alati valmis aitama. Seetõttu saame me vahel nautida kino külastamist või muid tegevusi, kuhu beebiga pigem ei läheks. Mõnikord tuleme maalt koju ja ema on aidanud koristada mu kodus olevat seapesa, mis tekib olenemata sellest, et ma tegelikult üritan võimalikult palju korda hoida, aga paratamatult jääb mõni tolmurullike ja muu märkamata. Samuti on mu emal müstiline võime UEd rahustada või teda magama saada. See tuleb ilmselt emme headusest, mis nähtamatu kaitsva tekina kõigile ümber laotub, kui mu ema neid kallistab. 

Kõigil ei ole nii vedanud. Paljud peavad ise hakkama saama, mõned isegi ilma MUELita. Nüüd ma saan aru, miks on vajalik näiteks Doula. Mäletate postitust? - loe SIIT või rohkem infot Doula.ee.

Muidugi doula, lapsehoidja või koristaja vajab ka üleliigse krõbiseva olemasolu ja seda jällegi enamikel ilmselt ei ole. Mis siis teha? Kust saada abi?  

 

Küsi! 

Maailma ilusaim naeratus. 💕 

Maailma ilusaim naeratus. 💕 

Kui sa tunned end üksi ja vajad abi, et keegi oleks toeks ja abistaks koduste toimetustega või hoiaks korrakski UEd enda süles... Lihtsalt küsi. 
Pöördu sugulaste poole, helista sõbrale, tutvu mõne teise UELiga ja jagage nõu ja abi... Keegi kuskil ikka leidub.  

Lõppude lõpuks tea, et ka minu kodus valitseb segadus ja mu juuksed on mustemad kui peaks, õhtusöök ei valmi iga päev maagiliselt ja minagi vahel nutan. 

See kõik on mööduv. UE areneb iga päev ja pakub rõõmu uute oskuste demonstreerimisel. Esimene kuu on raske, teine kuu juba palju kergem ja edasi läheb ainult paremaks.

 

Optimist ? - Jah, endiselt. 

 

Teie UEL. 

 

 

Lisa 1. 

Selle teksti postitamiseks on saanud see hull magamatuse periood läbi. Nii me vähemalt loodame. Juba kaks päeva on UE olnud eriti hea ja tubli beebi. Ta on õppinud mõne päevaga uusi asju ja ärkvel olles suudab aina pikemalt olla kaasamõtlev. . . Asjad lähevad paremaks.

Ma kannan teda BabyBjörnis.

Ma kannan teda BabyBjörnis.

Esimene kord kahekesi - Muel kirjutab.

Esimene kord kahekesi - Muel kirjutab.

0